JffiTALQINVA 1
\-/TADQIQOTLAR No3 2022
«Cl
ilmiy-uslubiy JumaH
Ó7RFI^«TA1V RFSPTTRT Ik A^IVIV Mil T IV HAWIIKI/I 1П1\
OZBEKSTAN RESPUBLIKASINIÑ MILLIY QAWIPSIZLIGIN
#
>
tAminlewge tiyisli universal hújjetlerdiñ orni
§ )> •:>
Tursinbaev Miraddin
J > I > ;
Beгdaq atindagi Qaгaqalpaq mámleketlik univereiteti Nókis, Qaгaqalpaqstan https://doi.org/10.5281/zenodo.7240772
Annotatsiya: Ózbekstan гespublikasiniñ milliy qáwipsizligin táminlewge tiyisli univereal h^jetle^^ omi haqqinda.
Kalit so'zlar: qáwipsizlig, yadra quгalman, Atom ene^iyasi, Biгlesken Milletleг Shólkemi sheñberinde.
> >¡ , Щ >
Ózbekision Respublikasiniñ milliy qáwipsizligin táminlew, mám^ket^ menen
al/1 1л o m 1/г»1л +пга1л1 ama o no rfn о m ni ot* x fl/o n пл n пп+потп I ntrrn 1 п от тг\ ¡2% îmnrûfnni
eki hám kóp táгepleme sháгtnamalaг tiykannda qatnaslqlaгga kirisiwde univeгsal
>
*
shólkem Biñesken Milletleг Shólkemi pгincipleгine ámel ete otmp ámelge aslгadl. Dúnyada tinishliq, qáwipsizlikti táminlewde mámleketleг oгtasmda tinishliq hám dosliq qatnasiqlann omatiw maqsetinde 1945-jil Biгlesken Milletleг Shólkemi
(BMSh) dúzildi.
Ózbekstan Respublikasi 1992-jil 2-maгtda Biгlesken Milletleг Shólkemine agza boldi. Ózbekstan Respublikasiniñ Biñesken Millet^ Shólkemine agza boliwi shólkemniñ kún táгtibine qoyilgan xallqaгallq hám regionally mashqalalaгdl sheshiwde tuwndan-tuwn qatnasiw huqiqin beгedi. Ózbekstan Respublikasi Biriesken Millet^ Shólkemi Oгayllq Aziyada turaqliliq, Awganstandagi kóp jlllaгdan beгli dawap etip attfgan unsqa shek qoyiw, Oгayllq Aziyani yadгo quгalman azat zonaga aylandinw, teггoгizm hám diniy ekstremizmge qaгsl gúгesiw, naгkotik sawdasina qaгsl gúгesiwde mámleketleгdi biгge islesiwge shaqmw máseleleгinde keñ kólemde paydalanbaqta. Ózbekstan Respublikasiniñ Biгlesken Milletleг Shólkemi menen biïge islesiwi zamanagóy qáwip^ hám qáwipsizlik taгawm óz ishine aladi. Biгlesken Milletleг Shólkemi dúnyada tinishliq hám qáwipsizlikti táminleytugin univereal shólkem гetinde kóгiw múmkin. Biñesken Millet^ Shólkeminiñ tiykaгgl
J-jt
/Л1Л 1л Л 14 Л/n I 1 nr> fn I -I S~t -4--1 111ПИ in 1лл -»--»-Л /Ч ПТТГ1 -»'чп 1 Г7 I 1 I r+1 + n m 1 n I /ЛТТ T К Г» I -I 1Л + n |л 1 I n /~\ 1
maqsetleгinen biгi xallqaгallq tinishliq hám qáwipsizlikti táminlew bolip tabiladi.
ш
Ózbekstan Respublikasi Biñesken Millet^ Shólkeminiñ ten-orizmge qaгsl gúгesiw taгawmdagl "on úsh konvenciya"sina [1] qol qoygan.
Ózbekstan Respublikasiniñ Prezidenti Sh.Miгziyoyev 2017-jil Rossiya Federaciyasi Húkimeti Basligi Dmitгiy Medvedev penen ushirasqanda, teггoгizm haqqinda toqtalip, "Teirorizm shegaгa bilmeytugin qáwip bolip tabiladi, sonliqtan
oniñ menen kúshlerái biгlestiгiw aгqall gúгesiw keгek" [2], dep atap ótken edi.
H ]>:>
JffiTALQINVA
\-/TADQIQOTLAR No3 2022
ilmiy-uslubiy jumali "
miiif-iwuuif juman
Ózbekstan Respublikasi ximiyaliq hám biologiyaliq qurallardi qadagan etiw
#
haqqindagi barliq konvenciyalardin agzasi esaplanadi. Ózbekstan Respublikasi hám Atom energiyasi boyinsha xaliqaraliq agentlik (MAGATE) ortasinda 1994-jili Yadroliq quraldi tarqatpaw haqqinda shártnama dúzildi. 1998-jil Ózbekstan
quraldi tarqatpaw haqqinda shártnamanin Qosimsha protokolina qol qoyildi [3].
Atom energiyasi boyinsha xaliqaraliq agentliktin texnikaliq járdemi menen Ózbekstan Respublikasinda "Radiaciyaliq qáwipsizlik haqqinda"gi nizam islep shigildi hám 2000-jil 31-avgustta Oliy Májilis tárepinen qabil etildi.
Ózbekstan Respublikasi 2008-jil 9-aprelde "Yadroliq terrorizm aktlarine qarsi gúresiw haqqinda"gi xaliqaraliq konvenciyaga qosiliw haqqinda nizam [4] qabil etildi.
2006-jil "Orayliq Aziyadagi yadroliq quralinan azat zona haqqinda"gi shartnamaga qol qoyildi [5]. "Qáwipsizlik qáwip-qáterlerin "ózini hám ózgeniki" dep ajiratiwdan bas tartiw, "bir pútin qáwipsizlik" principine is júzinde ámel etiw zárúr" [6], - dedi Prezidentimiz. Usi kóz qarastan mámleketimiz basshisi qáwipsizlik máselelerin sheshiwde en aldi menen Birlesken Milletler Shólkemi shenberinde, sonin menen birge, Gárezsiz Mámleketler Dosliq awqami, Shanxay Birge islesiw Shólkemi, Evropada Qáwipsizlik hám Birge islesiw Shólkemi (EQBSh) hám basqa tásiri kúshli xaliqaraliq hám regionalliq dúzilmeler mexanizmleri shenberinde óz-ara birge islesiwdi bekkemlew zárúrligin atap ótti.
Birlesken Milletler Shólkemi Qáwipsizlik Kenesi Birlesken Milletler Shólkemi Ustavinin 24-statyasina muwapiq Xaliqaraliq tinishliq hám qáwipsizlikti saqlaw boyinsha tiykargi juwapkershilikke iye hám Qáwipsizlik Kenesi usi juwapkershilik boyinsha óz minnetlemelerin orinlaw waqtinda Shólkem agzalari atinan háreket etiwge kelisedi.
Evropada qáwipsizlik hám birge islesiw shólkemi 1975-jilda dúzilgen xaliqaraliq siyasiy shólkemlerden biri bolip tabiladi. Ózbekstan Respublikasi 1992-jil
m
26-fevralda Evropada qáwipsizlik hám birge islesiw shólkemi agzaligina qabil
etilgen. 1994-jildan Ózbekstan Respublikasinin Evropada qáwipsizlik hám birge islesiw shólkemindegi wákilxanasi Venada, 1995-jildan shólkemnin Orayliq Aziya
J-jt
mámleketleri menen baylanislari boyinsha byurosi Tashkentte jumis islemekte.
Ózbekstan Respublikasi EQBSh menen birge islesiwi hám qáwipsizlik tarawindagi óz-ara qatnasiqlari 1996-jil qabil etilgen Lissabon deklaraciyasinda kóriw múmkin, sonin menen birge, Orayliq Aziya mámleketlerinin EQBSh menen qatnasiqlari, kelspewshilikli aymaqlarga qural-qural jetkiziwdi tuxtatish boyinsha qatnasiqlarda kóriw múmkin.
:>q> q >■:>
¡ > >
>q ] - > >
JffiTALQINVA 1
\-#TADOIOOTLAR No, 2022
№3 2022
ilmlyusluWyjumali
Miiiif-iwuuif juman
Evropada qáwipsizlik hám birge islesiw shólkeminiñ Istambul sammitinde
#
>
1999-jil Evropada qáwipsizlik Xartiyasi qabil etilgen. Bul hújjette EQBShga agza mámleketlerge sirtqi qáwipler hám qáwipsizlik qagiydalari kórsetip ótilgen.
Ózbekstan Respublikasi EQBSh menen birge islesiwiniñ negizgi waziypasi Orayliq Aziyada qáwipsizlikti táminlew, terrorizm, diniy ekstremizm, fanatizmge qarsi gúresiwde mámleketlerdiñ is-háreketin, kúshleri menen imkaniyatlarin biriktiriw máselelerin sheshiw bolip tabiladi. Ózbekstan Respublikasiniñ EQBSh menen tiykargi maqseti aktual máselelerden kelip shigip, olar tómendegilerdi
J O 1 r °
qamtiydi:
milletshilik, separatizm, diniy ekstremizm jáne xaliqaraliq terrorizmge qarsi birlesip gúresiw;
xaliqaraliq qáwipsizlik hám turaqliliqti táminlew; Awganstan mashqalalarin saplastiriw;
Regionalliq qáwipsizlik, Orayliq Aziyada qáwipsizlikti táminlewde EQBShniñ rolin hám poziciyasin attiriw;
Orayliq Aziya mámleketleri, EQBSh institutlari ortasinda integraciyani «Qáwipsizlikti táminlew» kóz qarasinan ámelge asiriw;
- EQBSh menen birge islesip regionda múmkinshiliklerinen paydalaniw,
»
m?
energitika, suw, transport, gaz hám neft tarmaqlarin quriw tarawinda hám ekologiyaliq mashqalalardi saplastiriwdagi joybarlardi islep shigiw hám ámelge asiriw kerek.
Ózbekstan Respublikasi Orayliq Aziyani Yadro quralinan azat zonaga
алг1 QnHiriiií boclomacinití airlwri V\r»1ir\ +qV\i1qHi ОППА_и1Н1Г1 Й_е£»п+лга1лг1пг1£» ПгалгЬл
aylandiriw baslamasiniñ avtori bolip tabiladi. 2006-jildiñ 8-sentyabrinde Orayliq Aziya mámleketleri "Orayliq Aziyani yadro quralinan azat zonaga aylandiriw
Pi 1
CaminnlntifiíiV nliñi4nnmní4"nn /-i/->1 гл Алл ft] At П1 T3A/TCV> Dnti Л nfnmKl ûirnnimn
boyinsha Semipalatinsk shártnamasi"na qol qoyildi [7]. BMSh Bas Assambleyasiniñ 61-sessiyasinda "Orayliq Aziyada yadroliq quraldan azat zona dúziw" [8] haqqinda rezolyuciyasi, 2012-jil 3-dekabrdegi 67-sessiyasinda [9] jáne 2014-jil 2-dekabrdegi
69-sesiyasinda [10] "Orayliq Azadagi yadroliq quraldan azat zona haqqinda" rezolyuciyalari qabil etildi.
Ózbekstan Respublikasi ximiyaliq hám biologiyaliq qurallardi qadagan etiw haqqindagi barliq konvenciyalardiñ agzasi esaplanadi. Ózbekstan Respublikasi hám
J-*
A W l\ Л Л / _ Л I L n ГЛ Л n /~1 n \/n /~\ -И/Ч I 1 S^t /4 1 H*n I I n 1 ПТТГ m /Л /Л 11 1л ПТ il П 11 1 n I 1 П 11 П -И-1Л r>tv>r> 1Г71 I 1
MAGATE ortasinda Yadroliq qurallardi taratpaw menen baylanisli shártnama tuzildi.
1998-jil Ózbekstan Respublikasi hám MAGATE ortasinda Yadroliq qurallardi taratpaw menen baylanisli shártnamaniñ qosimsha protokolina qol qoyildi.
"Yadroliq terrorizm aktlerine qarsi gúresiw haqqinda"gi konvenciya [ll] 2005-jil 13-aprelde qabil etilgen. Ózbekstan Respublikasi "Yadroliq terrorizm aktleri
menen gúresiw haqqinda"gi konvenciyaga 2008-jil 27-martda qosilgan [ll]. Bul konvenciyada radioktivli material, yadroliq material, yadroliq obiekt, mámleket
konvenciyada ........................ ^^^ -------- ^^ mámleket
yamasa húkimet obiekti jáne mámlekettiñ áskeriy kúshleri siyaqli túsiniklerdi
ЩЪ ПЙ»-
I
iW
и»
.. •jTALOIN VA • ^TADOIOOTLAR
ilmiy-uslubiy jumaH
№3 2022
fp»
эй»
ы>
>3»
^ >3> 1
>>>
ий» Ы >
ОН» ЩУ
ЭЙ»
ni
эй» пи»;
I ]><<>
»ф> >j>
Ы > < >j>
ЭЙ» * - ]>
2й»
tariypleydi. Konvenciyanin 1-statyasinin 6-bôliminde "Mamlekettin askeriy kùshleri" tüsinigi berilgen bolip, ogan tomendegishe tariyp berilgen: "Mamlekettin quralli kùshleri" mamlekettin ishki nizamshiligina muwapiq, birinshi gezekte milliy qorganiw yamasa qawipsizlik waziypalarin orinlaw ushin sholkemlestirilgen, oqitilgan ham qurallangan Quralli Küshlerin jane olardin rasmiy komandirliginde, qadagalawinda ham juwapkerliginde bola otirip, usi quralli kùshlerdi qollawga hareket etetugin shaxslardi bildiredi" [11].
References:
1. https://lex.uz/int_agreement
2. http://uza.uz/posts/55988
3. https://lex.uz/docs/1494602
4. https://lex.uz/uz/docs/1334574
5. https://lex.uz/docs/1583638
6. https://uza.uz/uz/posts/zbekiston-respublikasi-prezidenti-shavkat-mirziyeevning-sama-10-11-2017
7. https://lex.uz/docs/1154292
8. https://documents-dds-ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/N06/499/73/PDF/N0649973.pdf?OpenElement
9. https://documents-dds-ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/N12/480/48/PDF/N1248048.pdf?OpenElement
10. https://documents-dds-ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/N14/663/28/PDF/N1466328.pdf?OpenElement
11. https://lex.uz/en/docs/1386135
Qj^f^S).
* -4v ,--
67
q ж»-
!>3*:
Ш
»
Ыщ
* I |>
i )ЙН.
DN»-
ы>
>
M>
Щъ
i й*
^ ^ >
wi > Щ >
i> * Щ- 4 >
*1>
ц >P
I > >
q
q >j»;
*4>